​Vaatasin spidomeetrit- 110 km/h??? Tundus uskumatu, et sellise tee peal keegi üle 50 sõidaks. Väike üherealine kruusatee, kängurud ja lehmad pidevalt tee ääres, kohati teravad kivid  ja suured augud. Just selline näeb välja tee, mida mööda lapsi kooli viime. Tegelikult on aga sellised siin kõik teed, mis Roma-Injune’i vahelisest peateest veidi eemale suunduvad. Nii oligi perenaise üks esimesi küsimusi mulle, et kas ma rehvi autol ikka vahetada oskan. Neil läheb neid siin nädala jooksul keskmiselt kaks. Farmer teadis aga rääkida, et üks ümbruskonnast pärit naisterahvas oli püstitanud kohaliku rekordi- 24 rehvi 2 nädalaga. Mulle tundus see uskumatu- kindlasti luiskas. Aga tuli välja, et mitte. Nimelt oli tema teele pandud uus kate, mille kivid on liialt teravad. Ja kui sellel paraja kiirusega sõita, siis eks neid rehve kulubki. Laste kooli ja koju sõidutamise töö olen mina suuremalt jaolt enda peale saanud. Pereema jaoks on see üsna suur ajakulu, kokku võtab see tema päevast 2 ja pool tundi. Kuigi minu sõidustiili puhul pigem kolm.

Ühel teisipäeva hommikul peale laste kooli viimist läksime Roma linna. Olime eelmisel päeval teele saatnud üle 120 lehma, et need maha müüa. Müümine toimub ühes Austraalia suurimas lehmamüügi oksjoniga tegelevas asutuses- Roma Cattle Yards. Müük toimub seal igal teisipäeval ja neljapäeval. Müüjal endal ei ole vaja ise kohale minnagi, kõik tehakse sinu eest ära väikese vahelttasu eest. Igal müüjal on oma agent, kes siis tema lehmade, vasikate ja pullidega tegeleb. Minu ülemustele aga meeldib ise kohale minna ja müügil silma peal hoida. Seetõttu me siis sellel teisipäeva hommikul sinna läksimegi. Üldiselt pidavat ostjad olema suuremad ettevõtted ning enamused lehmad lähevad tapamajja. Nii oligi seal lehmaaedade vahel enamasti näha vanemaid meesterahvaid, kes siis oma ettevõtte poolt saadetud olid. Välimus oli neil kõigil äravahetamiseni sarnane: sinised teksad, helesinine või roosa särk, saapad ning beež kaabu. Minu suunas saadeti mitmeid kahtlustavaid pilke. Arvatavasti just seetõttu, et olin kohale tulnud valge pluusi, lühikeste oranžide pükste ja plätudega. Ups? Müük oli aga seekord väga edukas. Kokku teenis meie farm 170 000 dollarit. Farmeri sõnul oli hetkel kõige õigem aeg müüa, kuna hinnad on tavapärasega võrreldes kahekordistunud ning see ei pruugi enam kaua nii kesta.

Peremees, Martin, ei tegele aga igapäevaselt farmitööga, tema on aastaid töötanud gaasitööstuses. Täpsemalt tegeleb ta frackinguga- gaasi kättesaamiseks maapõuest, uuristatakse vee-liiva seguga maasse praod, kust gaas välja pääseks. See ei ole aga Austraalias kõigi poolt aksepteeritud tegevus. Nii üritavadki teatud looduskaitse grupid selle vastu võidelda. Kui Martin oli parajasti tööpostile läinud Sydney lähedusse, siis oli asi põnevama pöörde võtnud. Nende töökoha ümbruses viibisid sajad protestijad. Kõigile töölistele palgati eraldi ihukaitsjad, kusjuures hotellist lahkuda neil ei olnud lubatud. Töökoht ise asus hotellist veidi eemal ning sinna viidi neid bussiga. Ühel hommikul tööle minnes avastati aga, et üks hulluke oli ennast väravate külge aheldanud, mille peale viidi kõik töölised hotelli tagasi. Seejärel lahendati aheldatud mehe probleem, ning alles siis toodi töömehed uuesti tööpostile. Tihti juhtub ka seda, et koht, kus nad peavad frackingut läbi viima asub looduskaitse alal ning sinna ei ole autoga lihtne ligi pääseda. Sõiduvahendiks on sellisel juhul helikopter.

‘Next time I come back, you’re gonna shoot a roo for me!’, ütles farmer enne kui oma järjekordsele tööreisile läks. Vastuseks sai ta ainult ühe kohmetu naeratuse. Nimelt on peremees tulihingeline pig chasingu ehk metssigade jahtimise fänn. Tal on paar lõksu farmi läheduses, mille jaoks tal kängurusid tarvis läheb. Pig chasing ise on aga üsna laisk jahipidamise viis. Sain selle ühel reede hilisõhtul ka oma silmaga ära näha. Tarvis läheb: paari koera, autot, pealampi ning püssi või nuga. Aga kuidas see jahtimine siis välja näeb? Koertele pannakse peale kaitsekaelused ning vilkuv tuluke, et neid pimedas näha oleks. Seejärel lähevad koerad kastika peale ja sõit algab. Sõidetakse enamasti ühe veekogu juurest teise juurde, kuna seal on metssigu tihedasti liikvel. Põhitöö teevad sinu eest ära just koerad. Auto peeglitest pead jälgima koerte näoilmeid, et teada saada, kas nad tunnetavad või näevad midagi. Kui nad on valmis minema, tuleb auto seisma jätta ja oodata. Enamasti pidavat koerad sea kätte saama üsna auto ligidal, kuid vahepeal peab ka ise mõne jooksusammu tegema, et neid kätte saada. Koer hoiab metssiga kinni seni, kuni peremees on kohale jõudnud. Seejärel lastakse siga maha või lüüakse nuga südamesse. Huvitav on ka see, et pig chasingu koerte eluiga on tavapärasest palju lühem- vaid 8-9 aastat. Võib-olla see on ka põhjus, miks peremees neid koeri palju rohkem hoiab.

Jutud minu siinolekust on juba ka kohalikul tasandil levinud. Nii saingi ühel nädalavahetusel pakkumise hoida nelja last. Ma mõtlesin, et miks mitte. Mulle on ju alati lastega tegeleda meeldinud. Nii ma oma jaatava vastuse andsingi. Õnneks pidasid lapsed ennast ilusti üleval ning kõik laabus hästi. Mis kõige toredam: neil oli bassein! See on siin kuumas kliimas nagu taevane õnnistus. Eriti just praegusel ajal, kuna ilm on tavapärasest tükati kuumem. Möödunud pühapäeval näitas kraadiklaas lausa 44,7 kraadi. Üldiselt on minu siinolemise jooksul olnud kraadid 35 ümbruses. Töö tundub sellises kuumas vahel piinamisena. Kohalikud kannavad üldiselt päikese käes tööd tehes teksasid ja pikkade käistega särki. Kõik soovivad oma nahka hoida ning hirm nahavähi vastu on suur. Mina ise üritan võimaluse korral kanda siiski õhemaid riideid. Seetõttu sai ka peremees minu üle nalja visata, kui oma kolmenädalaselt tööreisilt tagasi jõudis. Nimelt väitis ta, et mu nahatoon on siin olles läinud poole tumedaks ning juuksevärv samavõrra heledamaks. Eks see ka mingil määral tõsi on. Isegi päikesekreemid, mis on lausa SPF 50+, ei taha aidata.

Ja nüüd mõni uudis helgemalt poolelt. Meil on kaks pisikest vasikat, kellele mina igapäevaselt ema saan mängida. Üks vasikake on pime, mistõttu pidime ta emast eraldama ning teise ema ei võtnud teda omaks. Nii ma nüüd igal õhtul ja hommikul neid toidangi. Esimesed päevad nägi see toitmine välja üsna koomiline. Kuna nad alguses meid hirmsasti kartsid, siis nende lutipudelist toitmine oli paras peavalu. Kahekesi toites nägi asi lihtsam välja- üks püüdis vasika kinni ja teine pistis neljaliitrise lutipudeli talle suhu. Teisel päeval ei olnud mul aga kedagi appi võtta, nii et võtsin üksi selle retke ette. Kokku võttis kahe vasika toitmine aega kaks tundi, mille jooksul sain nii joosta, põlvitada, viisakalt paluda, nunnutada ja ka kukkuda. Neljandal päeval said nad aga aru, et ma tulen heaga ja nüüd on pigem raskusi nende juurest ära saamisega. Ja õnneks on ka pimedal vasikal lootust nägijaks saada. Nimelt pidavat siin vahepeal lehmadel tekkima “sour eye”, mis on tingitud liigsest tolmust. Seda on võimalik ravida, kui igapäevaselt vastavat rohtu vasika silmadesse lasta. Nii ta meil ongi siin nüüd siniste silmaümbrustega. Näeb veidi kurb välja, aga see on kõik ainult tema hüvanguks.

Aussi tulles oli mul ka kaks plaani, mida kindlasti tahtsin ellu viia. Ning nüüd on need mõlemad juba käega katsuda. Üks neist on kohtumine oma Austraalia sugulastega. Nimelt tuli meie vana-vanaema õde Amanda kunagi sõja-ajal Austraaliasse, kus ta lõi oma pere. Ta sünnitas siin kaks poega, kellel mõlemil on nüüd omal juba lapsed ja lapselapsed. Sain Taavi abiga nende kontaktandmed ja võtsin nendega ühendust. Eriti positiivne üllatus tabas mind siis, kui sain teada, et nad elavad mulle vaid 7-tunnise autosõidu kaugusel, ühed Brisbane’is ning teised Gold Coast’il. Arvatavasti märtsikuus saan neile ka külla minna. Teine plaan puudutas mu unistust minna Aafrikasse vabatahtlikuks. Päris Aafrikasse ma veel ei lähe, küll aga Aasiasse. Augustis ootab mind ees kahenädalane vabatahtliku üritus Tais ja Kambodžas. So excited!

Thanks for reading again!

Päikest!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s