Imekombel on ütlus ‘Kõik teed viivad Rooma’ tõeks saanud ka siin Austraalias. Neli nädalat tagasi ühel palaval esmaspäeva hommikul maandusin väikesesse linna nimega Roma. Mis mind siia tõi? Muidugi ikka töö. Aastavahetuse paiku saatsin Perthis olles mõned CV-d, kuid erilist lootust ega ka tahtmist uut tööd leida veel ei olnud. Olime just õunaaia töö lõpetanud ja lootsin teha väikese puhkuse enne, kui uuele tööle asun. Aga läks teisiti. Paar päeva pärast CV saatmist soovis üks Queenslandis asuv farm minuga telefoni vahendusel kõnelda. Intervjuu läks hästi ning järgmisel päeval sain juba hakata lennukipileteid soetama.
Lend siia võttis kokku aega 10 tundi, koos paaritunnise vahemaandumisega Brisbane’is. Lennujaamas olid mind ootamas tulevase farmeri vanemad. Tundsin nagu oleks oma vanavanematele külla läinud. Nii et vähemalt minu julge samm üksi teisele kaldale tulla, oli positiivse noodiga alanud. Õhtul tuli mulle järgi mu uue kodu pereisa, kellega sõitsime juba edasi farmi, mis asub Roma linnast 70 km kaugusel.

Ja nii ma nüüd siin olen, koos 14 koera, 4 kassi, 60 lamba, 700 lehma ja hunniku hobuste, ponide ja kanadega. Koerte nimed ja näod oskan nüüdseks juba kokku viia, olid isegi selgunud oma isiklikud lemmikud. Kuid paar päeva tagasi mõistsin, et ei tasu liiga palju nendesse koertesse kiinduda. Koerad on siin kolme eesmärgiga: toakoerad, kes on lihtsalt lemmikute eest; karjakoerad, keda on neist kõige rohkem; ning viimane grupp koeri on eesmärgiga jahtida metssigu. Miks siis aga ei tasu koertesse kiinduda? Nimelt on peremees arvamusel, et kui koer ei tee oma tööd hästi ja ei kuula sõna, siis ühel hetkel on ta imekombel kadunud. Olgu selleks siis ussihammustus või kodust ära jooksmine. Nii saingi paar päeva tagasi söögilaua taga vihjeid, et varsti ei pruugi me enam armast Nikko’t ringi jooksmas näha.

Farmielu on mulle juba kõvasti mõju avaldanud. Mäletan, neid esimesi päevi Austraaliasse saabudes, kui ma ei julgenud isegi pargis muru peal kõndida, sest kindlasti mõni mürgine ämblik või uss või lihtsalt hiiglaslik sajajalgne hoiab mul silma peal ja ründab kohe, kui sammud nende poole sean. Nüüdseks aga olen veidi julgust kogunud, õnneks ei ole minu jaoks enam probleem kõndida pika heina sees, kui on vaja minna aeda parandama või lihtsalt mööda jõe äärt jalutada. Kuid need suured jubedad Hunstman’id, suudavad mind ikka surmani hirmutada. Nii juhtuski üks õhtu, et pidin kutsuma perenaise oma tuppa suurt ämblikku tapma, kuna ma lihtsalt ei suutnud magama jääda, kui ta mind toanurgast kivistunud pilguga uudistas.
Töö osas olen teinud vanu tuttavaid töid, kuid saanud ka palju uusi kogemusi, mida ei oleks osanud unes ka näha end tegemas. Olen renoveerinud mööblit, karjatanud, rohinud, kastnud, aedu üles pannud ja parandanud, tegelenud lehmade, ponide ja lammastega. Oma õrna hingega pean siin aga küll hüvasti jätma või siis pideva pisaravalamisega harjuma, kuna tööd ei ole siin alati loomade vastu helged. Siiamaani kõige õõvastavam vaatepilt on olnud lehmadel sarvede ära lõikamine. Selle protseduuri läbi viimiseks kasutatakse suuri tange, mille lõikamise osa on veidi õõnes. Tavaliselt tehakse sarvede lõikamist samaaegselt märgistamisega ning ringistamisega (pullidele pannakse teatud meessuguelundite ümber kummist ringid, et need maha kukuks). Ma arvan, et ma ei ole kunagi näinud ühtegi elusolendit niimoodi kisamas, kui need lehmad. Nende punnis silmad ja maailmalõppu ennetav karje olid mul kindlasti esimestel öödel unenägudes. Õnneks aga sain mina kõiges selles kergema töö, kus pidin sabadel pikemad karvatutid ära lõikama ning lehmad või vasikad väikesesse vahekäiku ajama, kus see protseduur siis läbi viidi. Sarve äralõikamisele järgnev pilt meenutas midagi õudufilmi sarnast, kui inimesel käsi ära lõigatakse ning seejärel verd igas suunas laiali pritsib. Punast vedelikku voolas ühtlase joana ja ma mõtlesin, et kukun sealsamas kokku. Aga farmer kinnitas mulle, et verest nad tühjaks ei jookse ja nii see töö jätkus. Kuid siis saabus peremees ja temaga koos töötades muutus töö kurvemaks. Kui perenaine on lehmade vastu õrn ja hooliv, siis mees lausa julm. Ei olnud tore vaadata, kuidas väike vasikas jalaga näkku saab, kui teda samaaegselt kõige julmemate inglisekeelsete väljenditega üle valatakse.

Teine kohutav vaatepilt sai mul osaks siis, kui lammastel suguelundite ja silmade ümbrust ‘raseeriti’. See tegevus on vajalik, kuna vastasel juhul kärbsed munevad suguelundite lähedusse kasuka sisse oma munad ja sealt omakorda tekivad ussid. Mina sain õnneks jällegi kergema töö, kus pidin harjaga villa kokku ajama ja selle siis eraldi puhtasse ja räpasesse hunnikusse sorteerima. Protseduur ise ei tohiks olla midagi sellist, mis lammastele haiget teeks, kui just keegi kogemata sisse ei lõika. Kuid farmer kutsus endale appi oma sõbra, kes ei olnud varem kunagi seda tööd teinud, nii et võite arvata, millised need vaesed lambad välja nägid. Kõige kurvem vaatepilt sai aga osaks siis, kui puuri oli alles jäänud mõni üksik väiksem lambapoiss. Nimelt lamba aedikust kätte saamiseks tõmmatakse lamba pead enda suunas samaaegselt tagumikku maha surudes, et nad enda selili pööraks. Kuid keegi meist oli selle käigus ühel lambakesel pea paigast ära väänanud ja nii see lambake määgis ja jooksis ringi oma viltuse peaga. Ta lasti küll teistega esialgu välja, kuid farmer kinnitas, et ta laseb selle lamba maha. Seda ei ole siiamaani tehtud.

Aga siin ei lõppe kogu see farmi karm elu. Lehmi karjatama minnes võtsime kaasa hulga koeri. Minu ATV mahutas kokku viis koera ning üks läks neist veel pereema tsikli peale. Üldiselt möödus kogu karjatamine väga rahulikult, kuid nagu ikka on paar lehma, kes ei taha täpselt meie soovi järgi teha. Seega läks farmer neile järgi koos paari koeraga, kuid ühele koerale hüppas lehm peale ja nii ta oma jalga suure haava saigi. Sealt edasi sai ta minu süles karjatamise lõpuni loksuda.

Muidugi on lehmadega koos töötamine ka ohtlik. Eelkõige just siis, kui toimub aedikutes lehmade suunamine. Tõenäoliselt on paar lehma või pulli, kes on agressiivsemad, kui teised. Nad võivad hakata sind taga ajama, nii et peab olema pidevalt valmis hüpama aia peale, kui keegi neist otsustab sind mükstata. Olime just farmeritega sellest lõunapausi ajal rääkinud, kuna ma unustan selle tihtipeale ära ja lähenen neile tagant poolt liiga ligidalt. Kuid õhtul sai aga hoopis pereema lehmalt löögi. Ja mitte väikse. Lehm otsustas, et ta ei taha sõnakuulelik olla ja lükkas farmeri vastu aeda. Õnneks oli ta kiire tegutsema ja ronis kohe aia otsa. Kuid suur sinikas ja mitmepäevanu valu rinnus oli juba selle 800 kilose hiiglase poolt garanteeritud. Sealt tuleb ka osaliselt põhjus, miks need sarved maha lõigatakse. Teine põhjus seisneb rahalises väärtuses.

Et te nüüd täitsa ära ei kohkuks, siis muidugi on siin ka palju heldemaid hetki ja hulganisti positiivsust. Inimesed on väga lahked ja lõbusad. Mu ‘uus pere’ muretses esialgu pidevalt selle pärast, et mul ikka tegevust oleks. Eelkõige just sellepärast, et meil ei ole siin levi ning kuskil läheduses midagi peale paari naaberfarmi ei ole. Levi püüdmiseks peame sõitma lähedalasuva mäe otsa, et paar levipulka leida. See tekitas mul muidugi esimestel farmipäevadel ka jubeda koduigatsuse, kui päeva jooksul ainult paar sõna kodustega vahetada sai. See aga möödus, kui sain hakata teises farmis kanu toitmas käima, kuna seal on pidevalt levi. Kuid tagasi tulles vaba aja sisustamise juurde, siis see on vahel keeruline. Õnneks aga on kohe farmi kõrval jõgi (täiesti krokodillivaba), kus saab käia ujumas ja kanuuga tiirutamas. Pereema ise on aga kunstnik, nii et sain ka endale mõned värvid ja kanvased. ATV on igal ajal saadaval. Toas on mul suur raamaturiiul ingliskeelse kirjandusega, nii et saan ka keelt arendada. Kõige põnevam on aga muidugi ratsutamine. Mul on tunne, et see on asi millest ei suuda ma ka edaspidi enam hoiduda. Kes teab, äkki Eesti tulles ei osta mitte uut autot vaid ühe kena musta täku?

 

Thanks for reading and see ya!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s